Skip to content

Põnev lugu Cho perekonna Kung Fu’st.

  • 7 min read
  • Mõisted

Meister Cho Hong-Choy õpilane Hendrik Santo avaldas eWingChun.com keskkonnas väga põneva ülevaate Cho perekonna Yik Kam Wing Chun ajaloost. Kuna harjutame Tallinnas Yik Kam Sil Lin Tau vormi, teeme sellest materjalist lühikese kokkuvõtte. Loetavuse parandamiseks lisan illustratsioonid, teemade vahele pealkirjad ja sulgudesse mõned viited ning selgitused.

Suurmeister Cho Hung-Choy sõnul elas Cho perekond 1850. aastate paiku Guangdongis Panyu piirkonnas (lõuna Hiinas). Cho perekond harrastas Choy Gar Kuyn’i, mis oli selle perekonna traditsiooniline võitluskunst. Perekonnas kasvas kolm poega. Üks poegadest, Cho Shun, saadeti Punase Jõeooperi pargastele õppima Siu Mo (väikese lavavõitleja) rolli. Seal kohtus Cho ooperinäitleja Yik Kam‘ga, kes mängis Cheung Tani (voorusliku naise) rolli.

Kui Cho Shun sõitis mõne aja möödudes koju, rääkis ta vendadele, et näitleja Yik Kam on Wing Chun võitluskunsti meister, et see süsteem on väga arenenud ja pehme (kasutab pehmet kontakti-tehnoloogiat, mida ründaja enne pihta saamist peaaegu ei tunne).

Cho vennad ei uskunud, et selline võitluskunst eksisteerib. Nad läksid koos Cho Shun’ga Punase Jõeooperi pargasele ja esitasid Yik Kam’le väljakutse. Yik Kam võttis väljakutse vastu ja võitis mõlemaid. Vennad palusid kohe peale lüüasaamist, et Yik Kam võtaks nad oma õpilasteks. Hiljem (peale Tai Ping ülestõusu mahasurumist ja ooperi hävitamist) kutsus Cho perekond Yik Kami enda juurde Panyu piirkonda, aidates tal pääseks Qing sõdurite käest. Yik Kam õpetaks neile vastutasuks oma Wing Chun’i, nii jõudis see võitluskunst Cho perekonda.

Cho Shun avas lõpuks Panyus oma võitluskunstide kooli ja andis Wing Chun Kuyn’i edasi oma pojale Cho Dak-Shing’le. Cho Dak-Shing andis Wing Chun’i edasi oma lähisugulastele, Cho Chuen’le ja Cho On’le. Hiljem viis Cho On selle võitluskunsti Malaisiasse, Penangi, kus tema esimeseks õpilaseks oligi Cho Hung-Choy. 1947. aastal tõid Cho On ja Cho Hung-Choy Wing Chun’i tagasi Panyusse, et harjutada koos Cho Chuen’ga, kes oli Cho Dak-Shingi otsene õpilane. 1950. aastate alguses naasis Cho Hung-Choy Penangi, Malaisiasse, kus ta kohtus Cho Shun’i teise õpilase Sam Chan’ga. Sam Chan’i käest õppis Cho Hung-Choy täiendavaid relvatehnikaid ja täiendas oma teadmisi Yik Kam Wing Chun’st.

Meister Cho Hung-Choy kirjalike märkmete kohaselt lõi Siu Lien Tao (Väike Treening) vormi Miu Shun, kui ühendas oma (Emei mao) süsteemi Ng Mui Valge Kure süsteemiga. Siis anti Siu Lien Tao edasi Yim Yee’le, kes õpetas seda oma tütrele Yim Wing Chun‘le ja väimehele Leung Bok-Lau’le. Leung Bok-Lau ja Yim Wing Chun viisid selle võitluskunsti Punase jõeooperi salaloožidesse. Samas puuduvad Cho perekonnas kirjalikud ülestähendused selle kohta, millal Wing Chun Kuyn loodi. Suulise pärimuse järgi harrastati Punases jõeooperi loožides Wing Chun’i juba enne 1850. aastatel puhkenud Tai Ping ülestõsu.

Taiping ülestõusu lahingtseen, 1850-1864.

Punase Jõeooperi osalemine Lee Man Mao juhitud Qing dünastiat (valitses 1644-1912) kukutada püüdnud Taiping revolutsioonis (toimus aastatel 1850-1871 Lõuna-Hiinas) on väga hästi dokumenteeritud. See lõppes 19. sajandi teises pooles Punase Jõeooperi King Fa Wui Goon looži (Suurepärase Ahvileivapuu Loož) täieliku hävitamisega Qing sõjaväe poolt. Kantoni ooper, mille üks haru Punane jõeooper oli, keelati pärast Tai Ping ülestõsu mahasurumist täielikult. (Jõeooperi laevad põletati ja liikmed hukkusid või põgenesid, ilmselt varjus siis ka Yik Kam Cho perekonna juures).

Sifu Cho Hung-Choy õpilaste uurimistöö tulemusena on leitud kirjalikke allikaid, mis viitavad sellele, et enne Cho perekonna Wing Chun Kyuni eksisteeris Siu Lin Tao nimeline kung fu süsteem. See oli sisemise jõumootoriga (tähendab, et löögi- jm jõud genereeritakse selliselt, et seda pole välisele vaatajale eriti näha) budistlik võitluskunst, mis legendi järgi tekkis Songi dünastia (valitses aastatel 960-1279) ajal. Kuna Cho perekond ei olnud sellest enne oma kirjalike allikate avaldamist teadlik, kinnitab see Miu Shun pärimust pärimuse järgi oli Miu Shun Emei 12 Zhuang või Emei Mao kung fu süsteemi meister, kes lõi Sil Lin Tao, kui lisas sellesse Valge Kure kung fu ja Shaolini kloostri lühikese löögi kung fu elemente. Emei 12 Zhunag pärineb Emei mäel paiknevast budistlikust kloostrist. Emei mägi on kõrgeim, neljast Hiina budismi pühast mäest).

Panoraamvaade Emei mäelt Samantabhara kujuga. Pildi autor: Staceynyx – Own work, CC BY-SA 3.0.

Samas pole tänapäeval enam võimalik kindlaks teha, kas Miu Shun oli ajalooline isik. Eriti arvestades uuemates uuringutes ilmnenud asjaolu, et ka Ng Mui oli väljamõeldud isik. Ta oli eri aegadel elanud meistrite koondkuju, mis toodi Valge Kure Kung Fu legendidesse 17. sajandi alguses.

Wing Chun Kuyn’st on 19. sajandi teisest poolest (peale Tai Ping ülestõsu ja eriti peale Kantoni ooperi taasloomist), hargnenud mitmeid vägagi erinevaid süsteeme. Võib olla pärinesid need kõik originaalsest Siu Lin Tau kung fu süsteemist, võibolla mitte. Võib olla oli Yik Kam budistliku Siu Lin Tau nimelise võitlussüsteemi meister ja muutis seda, kui õpetas seda Cho perekonnale. Sest, kui teistes Wing Chun süsteemides on valdavalt kolm erinevat vormi: Siu Nim Tao, Chum Kiu ja Biu Tze. Siis Cho perekonna Wing Chun süsteemis on need ühendatud üheks pikaks Siu Lin Tau vormiks.

Siu Lin Tao (väike treening) esimene osa sarnaneb teiste süsteemide Siu Nim Tao (väike idee) vormile, mis on süsteemi lähtekoodi ja tehnoloogia taipamise vorm. Seda harjutatakse paigal Wing Chun’i spetsiifilises Yee Jee Kim Yeung Ma (Märk “=” maast Yang energia tõmbamise asend) asendis. Siu Lin Tau vormi teine osa sarnaneb teiste süsteemide Chum Kiu (silla tegemine/silla uputamine) vormiga, see on kontakti vastuvõtmise ja selle juhtimise osa. Vormi kolmas osa sarnaneb Biu Tze (noolsõrmed) vormiga, mis harjutab erinevate distantside ja olukordade ründetehnikate voolavust. Siu Lin Tau neljas osa sarnaneb teistes süsteemides eraldi praktiseeritavate tehnikatega, millega harjutatakse liikumist, jalgade tööd jms. Siu Lin Tau nelja osa võib kirjeldada ka kui seismine, nihkumine/pöörlemine, nurgalt kontakti minek ja liikumine.

Tuleb märkida, et peaaegu sada viiskümmend aastat pärast seda, kui Yik Kam õpetas Cho perekonnale oma Sil Lin Tau vormi, on sellest kasvanud palju üksteisest vägagi erinevaid Wing Chun süsteeme.

Cho perekonna Yik Kam Wing Chun’st eraldnud võitluskunstide kohta ütles Meister Cho Hung-Choy:

“Autentsuse määratlemine on keeruline, kuna iga õpilane on oma iseloomult erinev. Igalühel on oma viis asju teha ja inimesed ei ole robotid. Kuid siiski on tähtis endalt küsida, kas minu süsteem on terviklik.”

Ülaltoodud materjal on lühendatud kujul tõlgitud ja toimetatud artiklist “The Wing Chun Kuen of Cho Hong Choi-by Hendrik Santo”. Originaali autor ja viide: Santo, Hendrik. Wingchun Archives: https://www.ewingchun.com/wiki/wing-chun-kuen-cho-hong-choi-hendrik-santo .

P.S.: Tänapäeva Wing Chun süsteemid erinevad oluliselt omaaegsest Punase Jõeooperi Wing Chun Kyun’st, mille originaali taastamine on võimatu. Wing Chun süsteemide paljusust tuleb aktsepteerida, neid ei tohiks omavahel vastandada, ühte seada teistest paremaks või originaalsemaks jms. Mõelda tuleb oma süsteemi alustele ja sellele, kas see kannab endas tehnoloogiat ja väärtusi, mida omaaegsed meistrid soovisid meile edasi anda.