功 kung tähendab tulemusliku harjutamisega saavutatud oskust ning 夫fu inimest, kes järjekindlalt praktiseerib ja arendab oma oskusi. See on mistahes valdkonnas omandatud meisterlikkus, mis saavutatakse pingutuse ja harjutamise, õige meetodi ja suuna, omandatud oskuste väljendamise ning rakendamise kaudu.

Kung-fu (功夫) on meisterlikkus, mis omandatakse järjekindla harjutamisega.

1. KONFUTSIANISMIS tähendab kung-fu pühendunud enesetäiustamist ja inimlikkuse (仁 rén) kasvatamist. Inimene (夫 fu) arendab õige harjutamisega (功 kung) oma sisemist väge, vaimu ja moraali.

2. TAOISMIS ei ole meisterlikkus kui eesmärk iseenesest väärtuslik. Oluline on kulgeda (dào 道) loomuliku toimimata toimimise (wúwéi 無為) vaimus. See tähendab tegutsemist ilma ülemäärase ego, pingutuse või sunnita. Kung-fu saavutatakse loomulikku rütmi ja kulgu järgiva järjekindla arenguga.

3. BUDISMIS tähendab kung-fu mõtluspraktikaid ja meelte koolitamist, eesmärgiga saavutada  ärkvelolek (覺 jué) ja vabanemine (解脫 jiětuō).

Võitluskunste hakati kung-fuks nimetama kuskil 19 saj. lõpus või 20. saj. alguses, kui Hiinasse rännanud lääne inimesed kuulsid võitluskunstide demonstratsioonidel hüüdeid: kung fu, kung fu!. Mis tähendas  visa tööga omandatud meisterlikkuse demonstratsiooni. 

Traditsioonilised võitluskunstid tihedalt seotud filosoofia ja vaimsete praktikatega, kuna neid harrastas valdavalt tolleagse ühiskonna eliit – ülikud, kes puutusid lahinguväljal kokku surmaga ning kellel oli hiljem aega ja vaimset võimekust oma kogemusi mõtestada.

Nii käsitleme ka meie oma treeningutel selliseid mõisteid nagu: 

1. 義 Yi – õige taotlus ja eetiline kohasus.
2. 氣 Qi/Chi – hingus, kogu olemasolu läbiv ja vormiv eluenergia, kõigi nähtuste alusaine.
3. 神 Shen – vaimne selgus ja vaimujõud. Inimese vaim, mis annab meile elava iseloomu.
4.  陰 Yin – varjuline, naiselik, passiivne – algselt kuu varjus olev pool.
5.  陽 Yang – valguslik, mehelik, aktiivne – algselt kuu päiksevalgust heledav pool.
6. Ja teised.