
Bruce Lee ühe tolli löök
Wing Chun’i ja teisi Lõuna-Hiina mereäärse piirkonna võitluskunste iseloomustab oskus tekitada lähidistantsilt ja hoogu võtmata muljetavaldav jõuimpulss. Hiina võitluskunstides nimetatakse
Wing Chun (tõlkes: 詠 -Kevade 春 -Laul) on terviklik ja tõhus võitluskunst, mille juured ulatuvad Punase Jõe ooperi salaühingutesse. See ühendab mitme Hiina ja Kagu-Aasia traditsioonilise Wing Chuni perekonna süsteemid ning nende alusstiilid – Shaolini kloostri lühike löök, Emei Mao ja Fujiani Valge Kure – ühtseks toimivaks tervikuks.
Järjepidev Wing Chuni harjutamine viib nähtavate ja sageli üllatavate tulemusteni. See õpetab teaduslikult ja arusaadavalt iidseid, kuid tänaseks paljuski unustatud võitlus- ja keha arendamise tehnikaid – avades ukse iseenda sügavamaks tundmaõppimiseks ja arendamiseks.
Loe Wing Chun juurte kohta siit: Põnev lugu Cho perekonna Kung Fu’st. – Kung Fu Tallinn
01
Traditsiooniline võitluskunst algab relvatreeningust, see paneb paika liikumise (jalgade töö), koordinatsiooni, kehaintegratsiooni, arendab liigeste elastsust ja jõudu. Kung Fu Tallinn treeningutel kasutame relvade mulaaže, harjutame kõigile jõukohasel, arusaadaval ja ohtul viisil fookusega omadada, säilitada ja populariseerida muistseid võtlustehnoloogiaid.
02
Wing Chun on kontseptuaalne süsteem, kus lihtsatele printsiipidele on ehitatud terviklik võitluskunst. Selle omandamiseks on vajalik neid alusprintsiipe teada, mõista ja osata neid rakendada. Kõik tehnikad on koondatud kolme õpilase tasemele omandatavasse vormi Siu Nim Tau , Chum Kiu ja Biu Ji . Samuti õpime Punase jõeooperi liikme Yik Kam jäerltulijatelt pärinevat Siu Lin Tau vormi ja selle tähendust.
03
Nei Gong (Nei= sisemine, Gong =harjutus, oskus) on spetsiifiline praktika selleks, et suurendada jõudu läbi Chi/Qi (bioenergeetiline hing/hingus) rakendamise, erinevate harjutuste läbiviimisel.
Selleks peame kõigepealt omandama piisaval tasemele 6. tuumelemendi programmi.
功 kung tähendab tulemusliku harjutamisega saavutatud oskust ning 夫fu inimest, kes järjekindlalt praktiseerib ja arendab oma oskusi. See on mistahes valdkonnas omandatud meisterlikkus, mis saavutatakse pingutuse ja harjutamise, õige meetodi ja suuna, omandatud oskuste väljendamise ning rakendamise kaudu.
Kung-fu (功夫) on meisterlikkus, mis omandatakse järjekindla harjutamisega.
KONFUTSIANISMIS tähendab kung-fu pühendunud enesetäiustamist ja inimlikkuse (仁 rén) kasvatamist. Inimene (夫 fu) arendab õige harjutamisega (功 kung) oma sisemist väge, vaimu ja moraali.
TAOISMIS ei ole kung fu meisterlikkus kui eesmärk iseenesest väärtuslik. Oluline on kulgeda (dào 道) loomuliku toimimata toimimise (wúwéi 無為) vaimus. See tähendab tegutsemist ilma ülemäärase ego, pingutuse või sunnita. Kung-fu saavutatakse loomulikku rütmi ja kulgu järgiva järjekindla arenguga.
BUDISMIS tähendab kung-fu mõtluspraktikaid ja meelte koolitamist, eesmärgiga saavutada ärkvelolek (覺 jué) ja vabanemine (解脫 jiětuō).
Võitluskunste hakati kung-fuks nimetama kuskil 19 saj. lõpus või 20. saj. alguses, kui Hiinasse rännanud lääne inimesed kuulsid võitluskunstide demonstratsioonidel hüüdeid “kung fu, kung fu!”, mis tähendas visa tööga omandatud meisterlikkuse näitamist.
Samal ajal on traditsioonilised võitluskunstid tihedalt seotud filosoofia ja vaimsete praktikatega, kuna neid harrastas valdavalt tolleagse ühiskonna eliit – ülikud, kes puutusid lahinguväljal kokku surmaga ning kellel oli hiljem aega ja vaimset võimekust oma kogemusi mõtestada.
Nii käsitleme ka meie oma treeningutel selliseid mõisteid nagu:
Traditsiooniline võitluskunst algab relvatreeningust — mis paneb paika liikumisdünaamika (jalgade töö), koordinatsiooni, kehaintegratsiooni ja arendab liigeste elastsust ning jõudu. Treeningutel kasutame relvade mulaaže, harjutame kõigile jõukohasel, arusaadaval ja turvalisel moel. Meie eesmärk on omadada, säilitada, populariseerida ja huvilistega jagada muistseid võtlustehnoloogiaid. Loe meie relvatreeningu programmi kohta lähemalt siit .
Wing Chun on relvapõhine sissivõitluse süsteem, mille juured ulatuvad Qing dünastiat (1644–1912) kukutada püüdnud Lõuna-Hiina Punase Jõe ooperi salaühinguteni. Pärast Tai Pingi ülestõusu (1850–1871), milles hukkus hinnanguliselt 20–30 miljonit inimest, sai võitluskunst avalikkusele lihtsustatud kujul kättesaadavaks.
Meieni on Wing Chun jõudnud eelkõige Hongkongis 20. sajandi teisel poolel tegutsenud meistrite õpetuste kaudu.
Programmi aluseks on kuue tuumelemendi süsteem, mille järgi jaguneb treening keha, kontakti ja kontakti mineku/vastuvõtu harjutamiseks. Sellele lisandub liikumine (jalgade töö) ja vormid – tehnikate ja rakenduste harjutamine. Treening põhineb vorm-tähendus-printsiip-praktika -meisterlikkus progressioonil, mis on omane Hongkongi wing chun metoodikale. Metoodika kohta loe täpsemalt siit.
Wing Chun’i ja teisi Lõuna-Hiina mereäärse piirkonna võitluskunste iseloomustab oskus tekitada lähidistantsilt ja hoogu võtmata muljetavaldav jõuimpulss. Hiina võitluskunstides nimetatakse
Meister Cho Hong-Choy õpilane Hendrik Santo avaldas eWingChun.com keskkonnas väga põneva ülevaate Cho perekonna Yik Kam Wing Chun ajaloost. Kuna
“Ip Man 2: Legend of the Grandmaster” on 2010. aasta Hongkongi biograafiline märulifilm, mis on järg menukale filmile “Ip Man”.
Klubi logo kujutab sümboolselt Wing Chun’i kokku sulandunud Shaolini Lühike Löök (draakon), Emei Madu ja Fujian Valge Kurg Kung Fu