Skip to content

Wing Chun Kuen (Tärkava Kevade Rusikas) on terviklik ja efektiivne võitluskunst, mis põhineb mitme Hiina ja Kagu-Aasia traditsioonilise Wing Chun perekonnna süsteemil ja selle alusstiilide (Shaolini lühike löök, Emei 12 ZhuangFujian Valge Kurg jt) sünteesil. Wing Chun’i järjepidev harjutamine annab igale harrastajale silmnähtava ja esmapilgul talle endalegi üllatava tulemuse, õpetades teaduslikul ja arusaadaval viisil iidseid, kuid tänaseks enamasti unustatud võitluse ja keha arendamise tehnoloogiaid.

Internal Wisdom and Knowledge Association (IWKA) on Sigung Sergio Pascal Iadarola asutatud rahvusvaheline võitluskunste praktiseeriv organisatsioon, mis keskendub IWKA Kung Fu koolides harjutatavate Wing Chun ja Taiji süsteemide kaudu keha-, teadvuse- ja jõu harmoonilisele arendamisele. IWKA koolid asuvad 18 riigis üle maailma.

IWKA Kung Fu kooli programme harjutatakse eri riikides asuvates gruppides enam vähem sarnase programmi alusel. Programm on jagatud tasemeteks, mis tagab selle, et harjutusi läbiviiv meister teab täpselt millisel õpilasel millises mahus on kursus omandatud. Kõik, kes käivad regulaarselt harjutamas saavad rahvusvahelise IWKA Kung Fu kooli liikmeks ja neile väljastatakse IWKA matrikkel (passport), tasemeeksami sooritamisel ka vastava taseme omandamist tõendav diplom (certificate).

See annab liikmele võimaluse osaleda teistes riikides paiknevate IWKA Kung Fu koolide treeningutel. Samuti võimaluse osaleda IWKA Kung Fu kooli meistrite ja suurmeistrite laagrites ja seminaridel.

IWKA Kung Fu kooli matrikkel ja taseme diplom

Programm jaguneb õpilase- ja meistri tasemeteks. Õpilase programmis on kolm kategooriat (algaja, kesk ja edasijõudnud), meistri programmis samuti kolm (tehnik, meister ja suurmeister). Õpilase programm läbitakse 1. kuni 11. tasemega, 12. õpilase tase on ka tehniku tase (nn musta vöö tase), selle läbimisel korratakse üle kogu eelnev programm ja 12. taseme eksami sooritamisega lõppeb õpilase programm. Õpilase tasemete värvid on algajale valge (tasemed 1-3), kesktasemel hall (tasemed 4-6), edasijõudnutel sinine (tasemed 7-9) ning pruun (tasemed 10-11). 12 taseme omandamisega lõppeb õpilase programm ja selle värv on must, mis on ka tehniku taseme värv. Meistri tasemed algavad 1.-4. tehniku tasemega, edasi tulevad 5.-8. meistri tasemed ja  9.-10. suurmeistri tasemed. Meistri tasemete värvid on 1.-4. must, 5.-8. punane ja 9.-10. kollane. 

Tallinna IWKA Kung Fu kooli peatreener Sifu Linas Raižys on 5. taseme meister ning IWKA Kung Fu kooli asutaja Sigung Sergio Pascal Iadarola on suurmeister. 

IWKA Kung Fu kooli suurmeister Sergio Pascal Iadarola, IWKA Kung Fu Leedu, Läti ja Eesti koolide meister Linas Raižys ja Tang Yick Weng Chun suurmeister Sunny So.

Wing Chun on kontseptuaalne süsteem, kus lihtsatele printsiipidele on ehitatud terviklik võitluskunst. Selle omandamiseks on vajalik neid alusprintsiipe teada, mõista ja osata neid rakendada. Kõik tehnikad on koondatud kolme õpilase tasemele omandatavasse vormi Siu Nim Tau (小念頭 – väike idee), Chum Kiu (尋橋 – silla otsimine / silla uputamine) ja Biu Ji (標指 – viskenoolte sõrmed). Harjutame Wing Chun spetsiifilisi Dap Sau (pöörlevad käed) ja Poon Sau (elastsed/painduvad käed) platvorme, Chi Sau (kleepuvad käed) sektsioone ning 18. Kiu Sau (sillakäe) tehnoloogiad ja Wing Tjun’i spetsiifilist “madu libiseb uss vingerdab” tehnoloogiat ja Valge Kure jin (kogukeha jõuimpuls) mehaanikat ning keskliini tehnoloogiat. Löökidel kasutame kehainertsil, pöörlemisel ja nihkumisel põhinevat jõumehaanikat ja lisaks “keti otsas on raudkuul” tehnoloogial põhinevat löögitehnoloogiat. Lisaks kasutame keha arendamiseks spetsiifilisi liigeste avamise (7. vibu avamine), dünaamilise lõdvestumise (Song Kung 1-4) ja dünaamilise pinge (Saam Chin 1-2) vorme ja teisi harjutusi. Meistri tasemetel lisanduvad veel kaks vormi relvadele ja vorm puunukule ning Siu Lim Tau (väike treening) vorm, mis on taastatud 19. sajandi Tai Ping ülestõusul Ming dünastiat restaureerida püüdnud Punase jõeooperi salaühing vorm. Viimane on oluline vorm kuna ka Wing Chun pärineb nendelt salaühingutelt.

Harjutamine põhineb VORM-TÄHENDUS-PRINTSIIP-PRAKTIKA-KUNST progressioonil. Õpilase programm algab Siu Nim Tau vormiga (algtase) ja lõppeb Biu Ji vormi omandamisega (must vöö). Omandamine tähendab seda, et teame vormi tähendust, selle printsiipe ja oskame vormi rakendusi praktikas kasutada. Vormi rakendused viiakse lihasmällu spetsiaalsete Chi Sau (kleepuvate käte) sektsioonide ja teiste harjutustega, mis kas piiratud või piiramata kujul emuleerivaid erinevaid võitlussituatsioone või enesekaitse olukordi, nii relvadega kui ilma. Seda kõike praktiseerime ohutult, traumasid vältival ja tervist säilitaval viisil.

  • VORM – õpilase programmis Siu Nim Tau – algaja tase, Chum Kiu – kesktase ja Biu Ji – edasijõudnud.
  • TÄHENDUS – teeme lihtsate rakendustega kõik vormi liigutused läbi. Kuna vormi liigutuste baasil on võimalik teha väga palju rakendusi, tuleb lähtuda aksioomist “vähem on rohkem“. Tuleb püüda mõista liigutuste tähendust ja kasutada seda mis meile sobib, lähtuvalt meie olemusest. Wing Chun’i järgi on selle aluspõhimõtted universaalsed (kõigile üks) ja rakendused unikaalsed (igaüks teeb oma), oma tugevusest lähtuvate rakenduste tegemine teeb meist meistri (iga meister on unikaalne).
  • PRINTSIIP – Siin vaatame kuidas erinevad rakendusi panna Wing Chun printsiipide alusel dünaamilisse progressiiooni. Kui tähenduse etapis on rakendus piltlikult nagu sõna, siis printsiibi etapis moodustame sõnadest lauseid ja lausetest raamatu.
  • PRAKTIKA – Harjutamine, harjutamine, harjutamine.
  • KUNST – Oleme kõikidest piirangutest vabad (va Wing Chun’i universaalsed alusprintsiibid), oskame Wing Chun’i rakendada loomulikult ja intuitiivselt kõikides olukordades, kus see on vajalik.

Relvatreeningut teeme Tähendus-Printsiip-Praktika-Vorm-Kunst progressioonil. See on metoodika ajastust, kus võitluskunste treeniti peamiselt ellujäämise vajadusest lähtuvalt. Siis ei olnud veel tekkinud suurmeistrite ja vormide kultust. Võitluskunstid arenesid ja muutusid vastavalt oludele ning vorm oli üksnes seda praktiseeriva meistri harjutamisvahed. Selles metoodikas alustame aluspõhimõtetest ja liigutustest (tähestik- Tähendus), paneme liigutused rakendusteks kokku (sõnad- Printsiip), sõnad loogilisse progressiooni (laused – Praktika) ja koostame lausetest harjutuste näidiskomplekse (jutt – Vorm). Edasi peaks õpilane, kes on läbinud tähendus-printsiip-praktika-(näidis)vorm astmed, koostama oma harjutuste kompleksid ja neid pidevalt arendama. Selliselt kujunevad rakendused intuitiivseteks ja loomulikeks, mis tähendab järjekindlale harjutajale kunsti tasemele jõudmist.