Algaja

Programm jaguneb seitsmesse kategoororiasse, milleks on teooria (1), vorm (2), raudkeha ja chi kung (3), löögi- ja abitehnikad (4), lat sau, kiu sau ja chi sau (5), enesekaitse harjutused (6) ja relvatreening (7).

1. TEOORIA: See on baas harjutuste mõistmiseks ja omandamiseks. Wing Chun on kontseptuaalne süsteem, mille rakendamine eeldab tehnikate ja nende rakendamise teoreetiliste printsiipide tundmist. Lihtsaks omandamiseks oleme teoreetilise osa jaganud baasmõisteteks, kehaprintsiipideks ja rakendamise kontseptsioonideks. Baasmõisteteks on näiteks treeningmotod, põhiline treeningmoto on näiteks: “aeglane sujuv ja sujuv on kiire” või näteks “vabane ülemäärasest jõust” või “küünarnukk liigub vähe” jt. Kehaprintsiipideks on näiteks juur, 3. võru, 4. punkti (ölad all, tühi rind, küünanrukk all, alaselg ei ole pinges) või 7. vibu kasutamine jõuvooku tee rakendamisel jt. Rakendamise kontseptsioonideks on näiteks 4. võitlusreeglit, 4. jõu kasutamise reeglit, keskelt küljele strateegia, Yin / Yan positsioneerumine, salavormel, kettlöökprintsiip jt. Neid ei ole palju ja regulaarselt harjutades saab need ruttu kätte.

2. VORM: Alustame Siu Nim Tao (SNT) vormiga. Selles on kaheksa osa, millest esimesed neli annavad edasi süsteemi sisu või tehnoloogia ja järgmised neli on süsteemi väljenduse osa. Sellest tulenevalt on algaja programm jagatud kolme etappi, milleks on baaskontakt (SNT 1-2 osad), ussikeha jõuülekanne (SNT 3 osa), kure liigesed ning fajin jõuimpulss (SNT 4 osa) ja kõige eelneva rakendmine (SNT osad 5-8).

3. KEHA: Algasend, kehaintegratsioon, pööramine, pöörlemine, nihkumine ja jalgade töö: Vormi harjutame Yee Gee Kim Yung Ma või maast yang energia võtmise paraleelasendist. Vormi tehes harjutame keha ning liigeste integratsioone, nihkumist, pöörlemist ja meie soorituse võimedamist selle abil. Meie jalgade töö põhineb tõhusal ploomõie sammul ja sellest tuleneva zik-zak-, langeva lehe- ja teistel liikumisskeemidel.
   • Raudkeha treening: Treeningute lõpus teeme spetsiaalseid raudkeha tehnoloogia harjutusi, millega aredname sidekoe kaitsvaid funtsioone, suurendame jõudu ning tugevdame keha ja liigeseid. Nende harjutuste abil suurendame keha võimet taluda lööke, paraneb erinevatest traumadest paranemise kiirus ja suureneb liigeste vastupidavus.
   • Energeetiline treening (Chi Kung): Õige lõdvestumine, sirutamine ja hingamine koos piisavalt rahustatud meelte ning mõistusega avab tee meie ürgteadvuse ja algtahte juurde. See on täiesti uus maailm, kus tekib praktiline Chi energia kogemus ning esialgne arusaam selle olemusest ja rakendamisest.

4. LÖÖGI- JA ABITEHNIKAD: Koos vormi harjutamisega teeme läbi SNT löögi ja abitehnikad, kõik tehnikad on vormis.
   • Löögitehnikad: Fookus on tugeval löögil, lööke võimedame kehamassi ja -inertsi maksimaalse rakendamisega. Kasutame tõukavaid ja usskeha jõumehaanikal põhinevaid vibutavaid lööke. Lööme käe viie pinnaga, milleks on rusikas, peopesa, käeserv, ranne ja küünarnukk. Kasutame kettlöök löögiseerijaid, kus kombineerime erinevaid käe ja jalalööke selliselt, et üks löök järgneb loogiliselt teisele. See on nagu vesi, mis tuleb läbi kaitsetammi kuni tamm on teelt täielikult pühitud. Lisaks harjutame kolme liiki jala ja kahte liiki põlvelööke, millega põhjalikumalt tegeleme järgmises Chum Kiu programmis.
   • Abitehnikad: On juhuks kui peame võtma vastu ründe või ennast manööverdama ühest löögipositsioonist teise. Wing Chun on kontseptuaalne süsteem, kus ei pea õppima pähe keerulisi rakenduste jadasid. Selle küllalt lihtsaid tehnikaid saab nagu legoblokke omavahel kombineerida. Näiteks abitehnikate (so ründaja kontakti vastuvõtmise) baasi moodustab SNT esimene osa, milles on kuus sillakäetehnikat ja kaks -printsiipi.

5. DRILLID (Lat Sau, Kiu Sau ja Chi Sau): Harjutame kerges ja mõõdukas kontaktis, kõigile jõukohasel ja ohtul viisil. Õige tunnetuse ja reaktsiooni arendamiseks kasutame erinevaid kontaktidrille selleks, et viia liigutused lihasmällu. Drillid aitavad meil saada lahti ebavajalikest pingetest, stressist, panevad paika õige jalgade töö ja käte- ning kehaintegratsiooni. Need on lõbusad ning arendavad kooordinatsiooni, tunnetust ja spontaansust. On ju selge, et uusi oskusi omandame kõige paremini pingevabas ning meeldivas treeningformaadis. Drillide abil parktiseerime SNT tehnikad ja paneme need enda kasuks tööle. Drille teeme alguses kokkulepitud skeemi alusel ja siis arenetakse üha enam spontaansete rakendusete suunas.
   • Baasringid on rusika või Kyuni ring, laksava käe või Paak Sau ring ja jaotava käe või Taan Sau ring.
   • Sillakäsi (Kiu Sau) on see, kui puudutame ründajat (tavaliselt käeserva või peopesaga), printsiipideks on pidev dünaamiline surve ründaja kesktelege (vormis on selleks käed ees risti) ja aktiivne liikumine kontaktis üles-alla, sisse-välja jne (vormis on selleks Kwaan Sau liigutus kui läheme ühelt kõrgselt teise ja tagasi). Abitehnikate omandamiseks spetsiaalseid Kiu Sau harjutusi, millega harjutame abitehnikad piisavalt tugevaks selleks, et nende abil võtta vastu ja nullida ka väga tugevaid lööke.
   • Kleepuvad käed (Chi Sau): On spetsiifiliste harjutuste kompleks millega õpime kontaktis olles tunnetama ja juhtima treeningparteri jõudu. Selleks kleepume ründaja käte (või jalgade) külge, võtame kontrolli ta liigututste ning tasakaalu üle ja sooritame liigeste manipulatsiooni või löögitehnika. Kleepumise tehnoloogia pärineb algselt relvavõitlusest, sest kui oleme suutnud saada kontakti vastase relva hoidva käega või relvaga (näiteks mõõk), siis me ei taha seda kontakti enam loovutada vaid kasutame seda ründaja alistamiseks. Chi Sau harjutusi tehakse tavaliselt kahe käega ja nende treenimiseks kasutatakse spetsiaalset painduvate käte (Poon Sau) või pööavate käte (Tap Sau) platvorme.
     • Alustame ühekäe kleepuvate käte või Dan Chi Sau harjututsega. Sissejuhatavalt teeme SNT kolmanda osa tehnikate baasil ühekäe Dan Chi Sau ringe. Siis teeme ussikeha horisontaalset, vertikaalset ja diagonaalset Dan Chi Sau harjutust ning suurmeisterite Ip Man ja Tang Yik Dan Chi Sau harjutusi. Lisaks teeme Valge Kure spetsiiflist trummilöömise harjutust, mis põhineb SNT neljanda osa tehnikatel.
     • Algaja programm lõppeb kahekäe Chi Sau Tap Sau ja Poon Sau platvormide omandamisega.

6. ENESEKAITSE HARJUTUSED: Treeningutel harjutame läbi põhilised enesekaitse olukorrad ja selle, kuidas ennast erinevates ründesituatsioonides kaitsta.

7. RELVATREENING: Traditsiooniline võitluskunst algab ja lõppeb relvatreeninguga. Võitluskunstid loodi ekstreemses olukorras ellujäämiseks, kui tuli hakkama saada ühe või mitme relvastatud vastasega. Relvatreeningud on ägedad ja mitmekesised, relvad panevad paika jalgade töö ja kehaintegratsiooni, arendavad koordinatsiooni, liigeste elastsust ja jõudu.
   • Relvatreening on treeningu oluline osa, juba esimeses harjutuses teeme SNT tehnikaid relvadega ja ilma. Relvad, mida algajate programmis harjutame on võitlusnuga, küünisnuga (karambit) ja lühike mõõk (machete). Harjutame relvade mulaažidega, kõigile ohutul ja jõukohasel viisil.